ITSPEA

  Mentor - Sheryl Sandberg Sheryl Sandberg on üks maailma tuntumaid naissoost juhte, kellel on erakordne karjäär ja juhtimisstiil. Ta on tuntud oma emotsionaalse intelligentsuse ja kaasahaarava juhtimisstiili poolest, millel on olnud märkimisväärne mõju tema karjäärile ja organisatsioonidele, kus ta on töötanud. Hariduselt on Sheryl Harvardi ärikooli üliõpilane, kes on saavutanud kõrgeima tunnustuse MBA alal. Tal on palju kogemust IT valdkonnas, hetkel on ta Facebooki tegevjuht (COO). Sandbergi juhtimisstiil on tuntud selguse, otsusekindluse ja empaatia poolest. Ta on väga kaasav ja toetav oma meeskonna suhtes. Ta suhtleb oma töötajatega, et leida vigu või uusi lahendusi, mida tänapäeva juhtide seas näeb vähe. Sheryl on võtnud endale ülesandeks aidata oma meeskonnaliikmetel saavutada oma eesmärke ning teeb seda läbi tugeva mentorluse ja toetava lähenemise. Ta mõistab, et edu saavutamiseks on vaja kasutada kogu meeskonna võimekust ning seetõttu püüab ta pakkuda meeskonnale vajalikku

  Üks kõige tuntumaid ja traditsioonilisemaid kõrghariduse tunnistus on klassikaline kõrgkoolidiplom, mis nõuab üldiselt pikka ja suure koormusega õppetööd, kuid õppija saab selle pika ajaga endale laialdased teadmised erialast, mis võimaldab neil olla edukad töökoha otsingul. Klassikaline kõrgkoolidiplom on endiselt üks kõige nõutavamaid kõrghariduse tunnistusi tööturul, eriti traditsioonilisemates valdkondades kuid IT-valdkonnas on asjad muutunud. Teatuid oskusi ja teadmisi mida annab kõrgkooliharidus ei pruugi olla konkurentsivõimelised IT-tööstuses, kus tehnoloogia areneb pidevalt. Kuid tihtipeale tööandjad otsivad just klassikalise kõrgkooliharidusdiplomiga inimest, sest ta on laiaulatuslikude teadmistega. Tänapäeval on tööturul üha populaarsemaks muutumas rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom. See haridustase keskendub peamiselt konkreetsete praktiliste oskuste omandamisele ja rakendamisele ning võib pakkuda kiiremat ja spetsiifilisemat karjäärialast arengut. Õppe eesmärk on õpilastele

EULA (End User License Agreement) on dokument, mis annab ostjale õiguse kasutada tarkvara, mille ta on ostnud. Selle dokumendi eeliseks on see, et arendajal on suurem kontroll oma tarkvara üle kui kasutajal. Arendaja saab peale sundida tingimusi ja piirata tarkvara ebasoovitud või illegaalse kasutuse. See võib ka peatada kasutajal sama tarkvara tegemist ja selle müümist. Puudusteks oleks see, et tarkvara arendajad kasutavad ära kasutajaid pikkade lepingutega. Kasutajal tuleb sõlmida leping, kuid need lepingud võivad tihti peale olla pikad ja ostja ei pruugi seda läbi lugeda ja võib allakirjutada halvale lepingule. Kasutaja jaoks võib olla puuduseks see, et temal ei ole õigust koodi muuta või vaadata. (Mohanan 2021) GNL GPL (General Public License) on Richard Stallmani poolt kirjutatud tasuta tarkvara litsents, mis tagab tarkvara tasuta kasutamise, muutmise ja jagamise. Eeliseks on see, et tasuta kood, mida saad kasutada nii kuidas ise tahad. See on ka litsents, mis on kohtu kaudu keh

WIPO intellektuaalomandimudeli oluline komponent, mis käesoleval ajal toimib hästi, on kaubamärgid. Kaubamärgid aitavad identifitseerida kindla toote või teenuse kaubamärgi. Need annavad võimaluse eristada tooteid või teenuseid mõne muu turul tegutseva ettevõttega ning annavad võimaluse luua tugeva bränditunnuse. Registreeritud kaubamärk annab ettevõttel loa kasutada väljendit ainult nende toodete või teenustega, mille jaoks kaubamärk registreeritud on. Kaubamärkide kaitse hõlmab erinevaid sümboolseid väljendeid, nagu sõnad, nimed, logod, märgid, kujundused, värvid ja helid. Kaubamärkide kaitse aitab kindlasti kaasa ettevõtte ärisuhetele ja kaubandustegevus stabiilsusele. See aitab ka tekitada konkurentsi ja innovatsiooni, kuna ettevõte peab alati püüdma olla parim toote või teenuse müüja turul. Kaubamärke saab kaitsta nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, saab kaitsta oma kaubamärke riigis, kus tegutsed ja ka riigis, kus tahaksid edasi oma tegevust laiendada. Kaubamärkide o

1994. aastal Virgina Shea väljastatud raamat “netiquette” toob välja 10 võrgusuhtlemis reeglit. Kirjutan kahest reeglist, ühest mida pean sama tähtsaks kui 1990-ndatel ja teisest mis on oma tähtsust kaotamas. Reegel mida pean sama tähtsaks siiani on reegel number 6 “jaga oma teadmisi”. Tänapäeval kui on vaja leida infot või leida mingile probleemile lahendus siis enamus inimestest pöörduvad interneti poole. Internetis võid leida peaaegu kõikidele küsimustele vastuse, lihtsalt kirjuta küsimus ja otsi. See reegel toimib kahesuunaliselt andes ja võttes teadmisi. Inimesed, kes on mingis kindlas erialas või asjas eksperdid, võiksid alati oma teadmisi jagada. Kellelgi ikka oleks vaja infot või just sellist lahendust oma probleemile. Tagaside teistelt inimestelt võib aidata seda inimest kes esialgu oma teadmisi jagas, tema võib saada kas uusi ideid või arendada oma oskusi. Kokkuvõtlikult on “jaga oma teadmisi” väga võimas tööriist, mis võib aidata kaasa individuaalsele, kogukondlikule ja ühis