ITSPEA

Positiivne näide kasutatavusest Eesti veebis on e-pood Selver. Veebileht on hästi struktureeritud ja kasutajasõbralik, mis aitab kasutajatel leida vajalikku teavet ja tooteid kiiresti ning mugavalt. Selveri veebileht on kergesti navigeeritav ja loogiline. Kasutajad saavad leida tooteid kategooriate kaupa, teha otsingut, vaadata allahindlusi ja palju muud. Lisaks on selver loonud ka mugava ostuprotsessi, kus kasutajad saavad valida erinevaid maksevõimalusi ja tarneviise, mis tagab kasutajakogemuse sujuvuse. Tarneviiside hulgas on ka võimalus tellida kaup kauplusest järgi või lasta see koju toimetada. See tagab kliendile maksimaalse valiku ja mugavuse.  Selveri veebileht kohandub automaatselt erinevate seadmetega, nagu arvuti, tahvelarvuti või nutitelefon et tagada sama sujuv kasutuskogemus kõigil seadmetel. See võimaldab kasutajatel osta tooteid ja teha enda ostud mugavalt ka kodust või töölt väljaspool olles.   Selver pakub ka mugavat e-poe rakendust, mida on lihtne kasutada ja see või

Sammsammuline mudel (incremental model) on tarkvaraarendusprotsessi mudel, kus projekt jaotatakse väiksemateks järjestikusteks faasideks, mis võimaldab arendustööd teha järk-järgult. Iga faas keskendub konkreetse funktsionaalsuse lisamisele, mis lisatakse juba olemasolevale süsteemile. See võimaldab projektimeeskonnal pidevalt täiustada ja parandada süsteemi, selle asemel et oodata kuni kogu süsteem on valmis. Kui rääkida konkreetselt projektist, siis võib tuua näite telekommunikatsiooniettevõtte CRM-süsteemi arendusprojektist, mis kasutas sammsammulist mudelit. CRM-süsteem on ettevõtte kliendisuhte haldamise tarkvara, mis võimaldab jälgida klientide käitumist, hoida andmeid klientide kohta jne. Projekt jagati väiksemateks järjestikusteks faasideks, mis keskendusid konkreetsetele funktsionaalsustele. Esimene faas keskendus kliendiandmete kogumisele ja salvestamisele. Järgmistes faasides lisati funktsionaalsusi nagu klienditeeninduse jaoks tugitööriistad, kliendiandmete analüüsimise töö

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Free Software and the Death of Copyright" pakub huvitavat vaatenurka autoriõiguste tulevikule ja digitaalse loomingu jagamise võimalustele. Kuid kui palju tema hinnangud on 20 aasta jooksul täppi läinud? Mogleni artikkel ennustas, et autoriõigused võivad muutuda mõttetuks ja vaba tarkvara areng võib viia autoriõiguste surma. Ta väitis, et vaba tarkvara võib olla revolutsiooniline jõud, mis hävitab autoriõigused. Mogleni arvates on autoriõigused mõeldud kaitseks loovusele, kuid need võivad piirata ka innovatsiooni ja edusamme. Ta väitis, et autoriõigused võivad olla kasulikud ainult majanduslike huvide kaitsmisel ning nende laiendamine tehnoloogiale võib olla ohtlik. 20 aastat hiljem on selge, et Moglenil oli õigus vaba tarkvara mõju kohta autoriõigustele. Tänapäeval on vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga tarkvara laialt levinud ning on muutnud tehnoloogiatööstust radikaalselt. Vaba tarkvara on muutnud kogu maailma ja viinud tehnoloogia suur

Pekka Himaneni raamat "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim" on kaasaegse tehnoloogia, interneti ja informatsiooniajastu arengut käsitlev raamat. Raamatu peamine eesmärk on uurida häkkerlust ja selle rolli kaasaegses maailmas. Raamat on jagatud kolmeks osaks. Raamatu esimene osa “tööeetika” räägib häkkerikultuuri loomisest ja häkkerite mõjust tehnoloogiale. Autor kirjutab kuidas häkker ei pea tingimata olema arvutitega seotud, vaid võib olla ka mingi muu ala asjatundja või entusiast. Häkkerikultuur on alati olnud avatud ja nende eesmärk on, et tehtud tööd ja avastusi jagataks inimestega. Häkkerikultuur on loonud uue tööeetika, kus tähtis on loomingulisus, avatus ja koostöö. Autor toob välja, kui oluline on ühisloomine ja jagamine ja ta teeb seda peamiselt Linuxi näitel. Samuti tuleb juttu sellest, et häkkerite jaoks ei ole oluline raha vaid millegi saavutamine.  Raamatu teises osas “rahaeetika” tuleb juttu sellest kuidas raha ühiskonnas rolli mängib. Autor kirjutab, et