SWOT analüüs Eesti infoühiskonna arengukavale

Tugevused


Suureks tugevuseks oleks kindlasti see, et Eesti inimeste tehnoloogia kasutus oskus oleks kordades

parem kui hetkel. Hetkel juba inimestel on väga hea digi kasutusoskus, kuid kui neid arendada,

oskaksid inimesed kasutada interneti targemalt, kiiremalt ja see soodustaks kiiremat digiühiskonna

arengut. Enamus pabertoimingutest oleks võimalik teha ära läbi interneti koheselt ja seda saaksid

teha ükskõik mis Eesti otsas paiknedes.Eesti kodanike andmed ja nende kättesaadavus oleks tava inimesele lihtsam ja arusaadavam kui

varem.


Nõrkused


Eesti digiühiskonna arenguks vajavaid It-spetsialiste on Eestis puudu. Pole piisavalt It-spetsialiste

kes suudaksid arendada ja uuendada süsteeme. 

Kõikjal ei ole kiiret interneti. Näiteks väljaspool suuremaid asulaid, kus ettevõtteid on vähe ja

väiksema rahvaarvu tõttu on sinna võrgu rajamine liiga kallis.

It-alusteenused on liiga hajutatud moel ja need on riigile liiga kulukad.

Avaliku sektori sees ja erasektoriga partnerluses kasutatakse erinevaid töökeskkondi, mis ei

ühildu omavahel.

Avalike teenuste teave on mööda interneti laiali, inimesed ei leia teavet ühe sujuva teenusena.

Tihtipeale on raske mõista kuidas mingit teenust kasutada või kust kohast mingi info teenuse kohta

leiab.


Võimalused


Avaliku ja erasektori koostöö paremaks muutmine Eestis kui ka välismaal. 

Inimestel on võimalik näha oma andmeid ja hallata neid kuidas ise soovid.

Üleüldine koostöö välismaa teenustega oleks parem.

Võimalus algatada laiem digioskuste õpe, et Eestis oleks piisavalt IT-spetsialiste kes oskaksid

arendada, uuendada ja rakendada uusi süsteeme tulevikus.

Avalikud teenused jõuavad inimesteni ise, riik annab ise märku inimestele kui neil on vaja täita

mingi kohustus või saada mõnda hüvet.

Võimalus säästa loodust ja kliimat, kui on võimalus valitakse kõige keskonnasäästlikum lahendus

variant.


Ohud


Kindlasti üheks suurimaks ohuks digimaailmas on küberrünnakud. Järjest rohkem kasutatakse

tehnoloogiat et saada poliitilisi või ükskõik mis tähtsaid andmeid. Meil küll ei ole võimalik neid

ennetada, kuid on võimalus nendele kiiresti reageerida. Kuid ka rünnakud arenevad ja järjest

raskem on leida lahendusi et neid kaitsta.

Minu arvates võiks olla ohuks ka rahaline pool. Kui riigil või välismaa partneritel ei ole enam jagada

raha meie digiühiskonna arenguks siis ei oleks võimalik neid lubadusi korda saata.

Terve maailm on väga digielu peale läinud nii, et ka teenuste, tehnika ja tarkvara konkurent

ülemaailma suureneb. Paljudel riikidel on kindlasti resursse rohkem kui Eestil ja tänu sellele on

oht kaotada võimalus arendada edasi digiühiskonda.



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Üks tarkvara arendus- ja üks ärimudel

Sammsammuline mudel (incremental model) on tarkvaraarendusprotsessi mudel, kus projekt jaotatakse väiksemateks järjestikusteks faasideks, mis võimaldab arendustööd teha järk-järgult. Iga faas keskendub konkreetse funktsionaalsuse lisamisele, mis lisatakse juba olemasolevale süsteemile. See võimaldab projektimeeskonnal pidevalt täiustada ja parandada süsteemi, selle asemel et oodata kuni kogu süsteem on valmis. Kui rääkida konkreetselt projektist, siis võib tuua näite telekommunikatsiooniettevõtte CRM-süsteemi arendusprojektist, mis kasutas sammsammulist mudelit. CRM-süsteem on ettevõtte kliendisuhte haldamise tarkvara, mis võimaldab jälgida klientide käitumist, hoida andmeid klientide kohta jne. Projekt jagati väiksemateks järjestikusteks faasideks, mis keskendusid konkreetsetele funktsionaalsustele. Esimene faas keskendus kliendiandmete kogumisele ja salvestamisele. Järgmistes faasides lisati funktsionaalsusi nagu klienditeeninduse jaoks tugitööriistad, kliendiandmete analüüsimise töö...
Lisateave

Üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutatavusest veebis

Positiivne näide kasutatavusest Eesti veebis on e-pood Selver. Veebileht on hästi struktureeritud ja kasutajasõbralik, mis aitab kasutajatel leida vajalikku teavet ja tooteid kiiresti ning mugavalt. Selveri veebileht on kergesti navigeeritav ja loogiline. Kasutajad saavad leida tooteid kategooriate kaupa, teha otsingut, vaadata allahindlusi ja palju muud. Lisaks on selver loonud ka mugava ostuprotsessi, kus kasutajad saavad valida erinevaid maksevõimalusi ja tarneviise, mis tagab kasutajakogemuse sujuvuse. Tarneviiside hulgas on ka võimalus tellida kaup kauplusest järgi või lasta see koju toimetada. See tagab kliendile maksimaalse valiku ja mugavuse.  Selveri veebileht kohandub automaatselt erinevate seadmetega, nagu arvuti, tahvelarvuti või nutitelefon et tagada sama sujuv kasutuskogemus kõigil seadmetel. See võimaldab kasutajatel osta tooteid ja teha enda ostud mugavalt ka kodust või töölt väljaspool olles.   Selver pakub ka mugavat e-poe rakendust, mida on lihtne kasut...
Lisateave

Eetika ja IT

Tehnoloogia areng on viimastel aastakümnetel olnud kiire ja muljetavaldav, võimaldades meil luua täiesti uusi võimalusi ja võimeid. Sellised tehnoloogilised edusammud on võimaldanud meil parandada elukvaliteeti, suurendada tootlikkust ja kogemust, kuid samal ajal on tekitanud ka palju eetilisi küsimusi. Kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline? Seda on keeruline öelda, kuna see sõltub paljudest erinevatest teguritest, nagu tehnoloogia eesmärk, kasutusviis, mõju ühiskonnale, keskkonnale ja inimestele. Üks näide tehnoloogiast, mis võib olla iseenesest eetiline, on näotuvastuse tehnoloogia. Seda kasutatakse laialdaselt turvalisuse suurendamiseks avalikes kohtades nagu lennujaamad, pangad ja muud kriitilised infrastruktuurid. Näotuvastus võib aidata kaasa kuritegude ja terrorismi ennetamisele, kuna see võimaldab jälgida kahtlustatavaid isikuid. Samuti võib näotuvastus olla kasulik inimeste tuvastamisel ja leidmisel hädaolukordades. Näotuvastus tehnoloogia eesmärk on ai...
Lisateave